Vastavalt seadusele on majaomanikel lubatud iseseisvalt paigaldada moodulkorsten oma eramajale, kui järgitakse kehtivaid tuleohutusnorme ja tootja paigaldusjuhiseid.
See võimalus on populaarne, kuna kaasaegsete moodulkorstnate paigaldamine on kiire ja lihtne protsess. Siiski võib esineda paigaldusvigasid, mis võivad viia tõsiste tulekahjude ning kindlustushüvitise vähenemise või sellest keeldumiseni. Seetõttu on oluline teada, millistele aspektidele tuleks korstna vahetamisel tähelepanu pöörata ning millised on kõige levinumad korstnapaigaldusega seotud vead.
Sagedasemad vead:
1. Korstna valikul ei arvestata tulevase kütteseadmega
Kõige sagedasem viga kui soetatakse odavaim korsten kaubandusketist, paigaldatakse see, ning hiljem selgub, et see ei sobi kokku maja kütteseadmega. Näiteks pelletikaminad tekitavad happelist kondensaati, mis võib kahjustada vale tüüpi korstent. Selle vea vältimiseks on oluline jälgida rahvusvahelist tähistussüsteemi, mis on kasutusel kõigil moodulkorstendel. See süsteem näitab selgelt, millise kütteseadme ja -materjaliga antud korsten sobib. Nii korstna tootja kui ka sõltumatu testimislabor võtavad vastutuse selle tagamise eest, et klientidele antud lubadused oleksid täidetud.
2. Korstnamooduleid ei liimita korralikult kokku
Kui moodulkorstna plokkide vahel on piisavalt suur vahe, et sinna mahub näiteks tuletikk, on vajalik tihendamist uuesti teostada. Vastasel juhul ei ole võimalik tehtud tööd vastu võtta. Kui seda ei tehta, võib see võimaldada tuleohtlikel osakestel ja suitsul läbi nende vahede hoone konstruktsioonidesse tungida ning põhjustada tõsiseid tulekahjusid ja terviseriske hoone siseruumides.
3. Korsten ulatub liiga vähe katusest välja
Kõige tavalisem põhjus ebapiisavale tõmbele on korstna liiga lühike korstnapits, kuid lisaks võib see olla ka tuleohtlik. Kuni 30-kraadise kaldega viilkatuse korral peab korstna ülemine osa ulatuma vähemalt 0,8 meetrit üle katusepinna. Teravama kaldenurga korral, sõltuvalt katusematerjali tulekindlusest, peaks see ulatuma vähemalt 1–1,5 meetrit.
Lamekatuse puhul peaks korstna ülemine osa olema vähemalt 1 meeter katuse pinnast kõrgemal või asuma vähemalt 3 meetri kaugusel takistustest. Korstna ülemise osa avatus erinevatest suundadest puhuvatele tuultele parandab märkimisväärselt tõmmet, seega on soovitatav paigutada korsten katuseharjale.
4. Korstnapits jäetakse metallvarrastega tugevdamata
Kui plokk-korstna väljaulatuva osa pikkus katusest ületab 1,2 meetrit, on oluline selle tugevdamiseks metallvarrastega armeerida vähemalt 3 meetri ulatuses. Vastasel juhul võivad tugevad tormid ja lumekoormus põhjustada korstna kahjustusi või isegi purunemist. Metallist korstnad, mis ulatuvad 1,5–3 meetrit üle katusepinna, vajavad laiemaid kinnitusklambreid. Veel pikemaid metallist korstnapitse tuleks lisaks tugevdada tõmbetrossidega.
5. Korsten paigutatakse liiga lähedale põlevatele materjalidele
Korstna paigaldamisel tuleb järgida tootja juhendites määratud minimaalseid kaugusi sarikatest, taladest ja puitseintest, vastasel juhul võib intensiivne kütmine viia tulekahjuohuni. Korstna läbiviigud läbi vahelagede tuleb isoleerida mittepõleva materjaliga, näiteks mineraalvillaga, mille tihedus on vähemalt 100 kg/m3 ja mis talub maksimaalset temperatuuri 600 kraadi. Läbiviigud tuleb tihendada nii, et korstna soojuspaisumine ja ehitise nihkumine ei kahjustaks üksteist.
6. Ei arvestata materjali soojuspaisumist ja korstna temperatuuritaluvust
See probleem esineb sageli metallkorstendega, eriti seetõttu, et need paisuvad kütteperioodil rohkem kui keraamikast või laavakivist sisuga plokk-korstnad. Kütteseadmega ühendused ja teised läbiviigud peavad olema piisava isolatsioonikihiga, et taluda soojuspaisumist. Vajalik teave selle kohta on leitav kütteseadme ja korstna paigaldusjuhistest. On juhtunud, et saunakeriste puhul deformeerub ebakvaliteetsest materjalist metallkorsten intensiivse kasutamise tagajärjel. See näitab, et korsten ei suuda taluda kerise poolt tekitatud kuumust. Saunakorstna temperatuuritaluvus peaks olema vähemalt 600 kraadi.
7. Ehitatakse läbi mitme ruumi kulgev horisontaalne ühenduslõõr
Mida pikem on ühenduslõõr ehk slepp, seda raskem on tagada kütteseadmele piisavat tõmmet ning kogu küttesüsteemi ohutust ja puhastamisvõimalusi. Sleppide läbimine ehitise konstruktsioonide kaudu ei ole lubatud, need peavad olema võimalikult lühikesed ja suunatud korstnasse kuni 45-kraadise nurga all. Kui suitsugaasid on niisked, ehk madalal temperatuuril, tuleb kasutada detaile, mis võimaldavad kondensaadi äravoolu spetsiaalsesse anumasse ja võimaldavad kondensvee eemaldamist, näiteks puhastuskorgid.
8. Kasutatakse vale läbimõõduga suitsulõõre
Kui suitsulõõri läbimõõt ei vasta kütteseadme nõuetele, võib see takistada piisava tõmbe tekkimist või põhjustada liigset tahma kogunemist korstnasse. Nõutud läbimõõdu kohta leiate teavet kütteseadme paigaldusjuhistest ning vajadusel saate lisainfot tootjalt või müüjalt.
9. Kasutatakse ebapiisava korrosioonikindlusega korstent
Kaasaegsed keskküttekatlad, pelletikaminad ja muud madala suitsutemperatuuriga kütteseadmed tekitavad happelist kondensaatvett, mis võib läbi 2–3 aasta jooksul söövitada tellised, mõnikord isegi lühema aja jooksul, näiteks ühe talvega. Selle probleemi vältimiseks peaksid plokk-korstnad olema kolmekihilised, koosnedes mateplokist, isolatsioonist ja happekindlast keraamikast. Metallkorstnad peaksid olema valmistatud roostevabast sulamist ning neil peaks olema happekindel sisu, mida näitab märgis 316L.
10. Lastakse kondensaadil ära külmuda
Kui plokk-korsten on ehitatud täies ulatuses hoonest väljapoole, võib see vajada lisasoojustust, et kaitsta korstent lõhkikülmumise eest. Vastasel juhul võib külmade ilmade korral korstnasse kogunev kondensaatvesi külmutada ning sellega koos ka korstna. Lisaks on oluline tagada kondensaadi äravool või selle regulaarne eemaldamine korstnast.
11. Korstna läbiviiku katusest ei tehta korralkult veekindlaks
See võib lõppkokkuvõttes põhjustada lekkiva katuse, mis omakorda kahjustab siseviimistlust ja võib pikema aja jooksul viia hallitanud soojustuseni ning kahjustada katusekonstruktsiooni. Läbiviigu tihendamisel on oluline arvestada katusekatte materjali ja profiiliga ning teha valik vastavalt sellele. Korstna ümbruse tihendamiseks lekkekindlaks peaks eelistama spetsiaalset tihenduskomplekti vastavalt katusematerjali tootja soovitustele või spetsiifilisele korstnale.
Vastavalt seadusele on majaomanikel lubatud iseseisvalt paigaldada moodulkorsten oma eramajale, kui järgitakse kehtivaid tuleohutusnorme ja tootja paigaldusjuhiseid.
See võimalus on populaarne, kuna kaasaegsete moodulkorstnate paigaldamine on kiire ja lihtne protsess. Siiski võib esineda paigaldusvigasid, mis võivad viia tõsiste tulekahjude ning kindlustushüvitise vähenemise või sellest keeldumiseni. Seetõttu on oluline teada, millistele aspektidele tuleks korstna vahetamisel tähelepanu pöörata ning millised on kõige levinumad korstnapaigaldusega seotud vead.
Sagedasemad vead:
1. Korstna valikul ei arvestata tulevase kütteseadmega
Kõige sagedasem viga kui soetatakse odavaim korsten kaubandusketist, paigaldatakse see, ning hiljem selgub, et see ei sobi kokku maja kütteseadmega. Näiteks pelletikaminad tekitavad happelist kondensaati, mis võib kahjustada vale tüüpi korstent. Selle vea vältimiseks on oluline jälgida rahvusvahelist tähistussüsteemi, mis on kasutusel kõigil moodulkorstendel. See süsteem näitab selgelt, millise kütteseadme ja -materjaliga antud korsten sobib. Nii korstna tootja kui ka sõltumatu testimislabor võtavad vastutuse selle tagamise eest, et klientidele antud lubadused oleksid täidetud.
2. Korstnamooduleid ei liimita korralikult kokku
Kui moodulkorstna plokkide vahel on piisavalt suur vahe, et sinna mahub näiteks tuletikk, on vajalik tihendamist uuesti teostada. Vastasel juhul ei ole võimalik tehtud tööd vastu võtta. Kui seda ei tehta, võib see võimaldada tuleohtlikel osakestel ja suitsul läbi nende vahede hoone konstruktsioonidesse tungida ning põhjustada tõsiseid tulekahjusid ja terviseriske hoone siseruumides.
3. Korsten ulatub liiga vähe katusest välja
Kõige tavalisem põhjus ebapiisavale tõmbele on korstna liiga lühike korstnapits, kuid lisaks võib see olla ka tuleohtlik. Kuni 30-kraadise kaldega viilkatuse korral peab korstna ülemine osa ulatuma vähemalt 0,8 meetrit üle katusepinna. Teravama kaldenurga korral, sõltuvalt katusematerjali tulekindlusest, peaks see ulatuma vähemalt 1–1,5 meetrit.
Lamekatuse puhul peaks korstna ülemine osa olema vähemalt 1 meeter katuse pinnast kõrgemal või asuma vähemalt 3 meetri kaugusel takistustest. Korstna ülemise osa avatus erinevatest suundadest puhuvatele tuultele parandab märkimisväärselt tõmmet, seega on soovitatav paigutada korsten katuseharjale.
4. Korstnapits jäetakse metallvarrastega tugevdamata
Kui plokk-korstna väljaulatuva osa pikkus katusest ületab 1,2 meetrit, on oluline selle tugevdamiseks metallvarrastega armeerida vähemalt 3 meetri ulatuses. Vastasel juhul võivad tugevad tormid ja lumekoormus põhjustada korstna kahjustusi või isegi purunemist. Metallist korstnad, mis ulatuvad 1,5–3 meetrit üle katusepinna, vajavad laiemaid kinnitusklambreid. Veel pikemaid metallist korstnapitse tuleks lisaks tugevdada tõmbetrossidega.
5. Korsten paigutatakse liiga lähedale põlevatele materjalidele
Korstna paigaldamisel tuleb järgida tootja juhendites määratud minimaalseid kaugusi sarikatest, taladest ja puitseintest, vastasel juhul võib intensiivne kütmine viia tulekahjuohuni. Korstna läbiviigud läbi vahelagede tuleb isoleerida mittepõleva materjaliga, näiteks mineraalvillaga, mille tihedus on vähemalt 100 kg/m3 ja mis talub maksimaalset temperatuuri 600 kraadi. Läbiviigud tuleb tihendada nii, et korstna soojuspaisumine ja ehitise nihkumine ei kahjustaks üksteist.
6. Ei arvestata materjali soojuspaisumist ja korstna temperatuuritaluvust
See probleem esineb sageli metallkorstendega, eriti seetõttu, et need paisuvad kütteperioodil rohkem kui keraamikast või laavakivist sisuga plokk-korstnad. Kütteseadmega ühendused ja teised läbiviigud peavad olema piisava isolatsioonikihiga, et taluda soojuspaisumist. Vajalik teave selle kohta on leitav kütteseadme ja korstna paigaldusjuhistest. On juhtunud, et saunakeriste puhul deformeerub ebakvaliteetsest materjalist metallkorsten intensiivse kasutamise tagajärjel. See näitab, et korsten ei suuda taluda kerise poolt tekitatud kuumust. Saunakorstna temperatuuritaluvus peaks olema vähemalt 600 kraadi.
7. Ehitatakse läbi mitme ruumi kulgev horisontaalne ühenduslõõr
Mida pikem on ühenduslõõr ehk slepp, seda raskem on tagada kütteseadmele piisavat tõmmet ning kogu küttesüsteemi ohutust ja puhastamisvõimalusi. Sleppide läbimine ehitise konstruktsioonide kaudu ei ole lubatud, need peavad olema võimalikult lühikesed ja suunatud korstnasse kuni 45-kraadise nurga all. Kui suitsugaasid on niisked, ehk madalal temperatuuril, tuleb kasutada detaile, mis võimaldavad kondensaadi äravoolu spetsiaalsesse anumasse ja võimaldavad kondensvee eemaldamist, näiteks puhastuskorgid.
8. Kasutatakse vale läbimõõduga suitsulõõre
Kui suitsulõõri läbimõõt ei vasta kütteseadme nõuetele, võib see takistada piisava tõmbe tekkimist või põhjustada liigset tahma kogunemist korstnasse. Nõutud läbimõõdu kohta leiate teavet kütteseadme paigaldusjuhistest ning vajadusel saate lisainfot tootjalt või müüjalt.
9. Kasutatakse ebapiisava korrosioonikindlusega korstent
Kaasaegsed keskküttekatlad, pelletikaminad ja muud madala suitsutemperatuuriga kütteseadmed tekitavad happelist kondensaatvett, mis võib läbi 2–3 aasta jooksul söövitada tellised, mõnikord isegi lühema aja jooksul, näiteks ühe talvega. Selle probleemi vältimiseks peaksid plokk-korstnad olema kolmekihilised, koosnedes mateplokist, isolatsioonist ja happekindlast keraamikast. Metallkorstnad peaksid olema valmistatud roostevabast sulamist ning neil peaks olema happekindel sisu, mida näitab märgis 316L.
10. Lastakse kondensaadil ära külmuda
Kui plokk-korsten on ehitatud täies ulatuses hoonest väljapoole, võib see vajada lisasoojustust, et kaitsta korstent lõhkikülmumise eest. Vastasel juhul võib külmade ilmade korral korstnasse kogunev kondensaatvesi külmutada ning sellega koos ka korstna. Lisaks on oluline tagada kondensaadi äravool või selle regulaarne eemaldamine korstnast.
11. Korstna läbiviiku katusest ei tehta korralkult veekindlaks
See võib lõppkokkuvõttes põhjustada lekkiva katuse, mis omakorda kahjustab siseviimistlust ja võib pikema aja jooksul viia hallitanud soojustuseni ning kahjustada katusekonstruktsiooni. Läbiviigu tihendamisel on oluline arvestada katusekatte materjali ja profiiliga ning teha valik vastavalt sellele. Korstna ümbruse tihendamiseks lekkekindlaks peaks eelistama spetsiaalset tihenduskomplekti vastavalt katusematerjali tootja soovitustele või spetsiifilisele korstnale.
continue reading
Russian 
Estonian