Ära jäta korstna hooldus liiga hilja peale!

Korstna hooldus olgu regulaarne

Enne kütteperioodi algust on kõige õigem aeg korstna ja küttesüsteemide üle vaatamiseks ja veendumiseks, et kõik on korras ja vajadusel teostada vajalikud korstna hooldustööd. Peamised tuleõnnetused talvel on põhjustatud just hooldamata, puhastamata ning katkistest korstendest – paks pigikate, ummistunud lõõrid, kütteseadmete ühendused. Suure külmaga avaldub korstnale paratamatult väga suur koormus, mis kütmise ajal paneb ta füüsika keeles nii-öelda “mängima”.

Samuti oli väga lihtne suure külma puhul hakkab ka üle kütta mis suurendab pigise korstna süttimise võimalust.

Tavalise ahikütte puhul tuleb korstent puhastada vähemalt kord aastas. Intensiivne kasutus tähendab, et nii ahi kui korsten tahmuvad palju kiiremini, tõmme väheneb ning suitsu ajab rohkem sisse. Sellisel juhul peab kas korstnapühkija käima tihedamalt või tuleb mõelda pikaajalisemale investeeringule ehk korstna renoveerimisele.

Seaduse järgi tuleb kord viie aasta jooksul puhastama kõik küttekolded kutsetunnistusega korstnapühkija. Eramu omanikul tuleb ette näidata kütteseadmete puhastusakt, millel on tellija nimi ja aadress ning korstnapühkija nimi ja kutsetunnistuse number.

Puhastuse tellimisel pead olema kindel, et korstnapühkijal on kehtiv kutsetunnistus. Seda kõike seepärast, et õnnetusjuhtumi puhul oleks mingisugune tõend sellest, kõik vajalikud hooldustööd olid varasemalt tehtud ning omanik on ise teinud kõik selleks, et õnnetusi ennetada.

Vali kohusetundlik korstnapühkija ja väldi suuri probleeme

Kui küttesüsteem on ohtlik, korsten pragunenud või liiga pigine annab kohusetundlik korstnapühkija sellest koheselt teada nii omanikule kui ka päästeametile. Paljude jaoks võin tunduda hoolduse kulude pealt kokku hoidmine mõistlik lahendus olevat, kuid pikemas perspektiivis kaasnevad sellega väga kõrged ohud ning kulud.

Uue korstna ladumine ei tule paljude jaoks kõne allagi. Renoveerimine mis on tsipa soodsam ja kiirem, ei pruugi olla ka kõige magusam, kuid nii nagu ka hammastega nii ka korstnaga ei saa probleeme liiga kaua edasi lükata – mingi hetk saam valus kogemus olema.

Samuti tuleb arvestada, et puhastamata küttesüsteemi küttekadu võib-olla 20-40%. Kui vältida regulaarseid hooldustöid siis koguneb juba mõne aasta vältel korstna siseseinale 2-3cm pigi, mis võib süttida kütmise käigus.

Vana ja parandamata korstna puhul võib see tõenäoliselt kaasa tuua kahjuks tulekahju – nende korstnatega oleme kokku puutunud küll ja veel, ei ole ilus vaatepilt.

Hooldamata korstnaga kaasnevad ohud:

• Pikalt kogunenud tahm ei lase suitsu läbi;
• Väike tõmme;
• Ahi ajab suitsu sisse, ebameeldiv ning hingamisteedele ohtlik;
• Kulub rohkem küttepuid ehk väiksem kütteväärtus;
• Pikalt hooldamata korsten võib-olla katki ning lasta kuumust läbi seinte – halvimal juhul tekib tulekahju.