Väldi kütteperioodil ülekütmist

Talv on juba ukse taga, ilmaennustused lubavad krõbedaid miinuskraade ja toas ootab soe kakao kooritud mandariiniga. Oleks ju tore kui ei peaks kogu seda talveilu, jääpurikad ninast, nautima. Selleks, et kodu saaks ohutult soojaks köetud, tuleb järgida ohutu kütmise põhitõdesid ja vältida pigiste korstende üle kütmist.

“Päästeameti varasem kogemus on näidanud, et külmakraadide kasvades kipub suurenema tulekahjude ja tules hukkunute arv”

Selleks, et õnnetusi ära hoida, soovitame rangelt oma korstnaid üle kontrollida ja mitte loota korstnapühkijale kes ei saa öelda mis seisukorras korsten tegelikult on (va. need kes õnneks teostavad ka kaamerauuringuid). Mida külmemaks läheb, seda sagedamini satume korstende otsa mida on “just kuu aega tagasi puhtaks tehtud”, kuid sees on sentimeetri paksune pigi, mis ootab soodsat tingimust süttimiseks.

Mitte ainult talvel, vaid üleüldse tuleb hoolitse selle eest, et ahju, pliidi ja kamina ümber ei asuks mööblit, vaipu, küttepuid, pappkarpe ega muid kergesti süttivaid esemeid, mis võivad hooletuse tõttu tulekahju riski suurendada. Samuti tuleks jälgida, et peale kütmist siibrit ei suletaks liiga vara.

„Kõige ohutum siibri sulgemise aeg on siis, kui söed enam ei hõõgu. Pärast ahjuukse sulgemist kulub selleks umbes 20 minutit”

Lase oma korsten korralikult kaameraga üle vaadata

Koos õigete kütmisvõtete järgimisega, tasub KINDLASTI enne talve lasta kontrollida üle oma korstna seisukorda nii väljast kui ka seest. Ei ole haruldane vaatepilt, kus rääkimata pigistest ühendustest, on korstna sisepinnad kaetud niivõrd paksu pigikihiga, et hakkab kahju elanikest kes ei näe sellest mitte mingisugust probleemi.

Aeg-ajalt ikka näitame vastu vaidlejatele kohapeal ära kuidas nende enda korstnast väljavõetud pigitükid (mittesoodsates tingimustes) põlema lähevad. Lisades sellele kaamerauuringu käigus tehtud pildid, saavad need kodanikud siiski aru, et targem on enda ja lähedaste eluga mitte riskida. Seepärast tuleb vältida kütteperioodil ülekütmist kui puudub ülevaade mis korstnas tegelikul toimumas on.

Kusjuures kütteperioodi alguses, eriti talvisel ajal teostab Päästeamet pistelisi kontrolle ka tühjana seisvate ehitiste puhul, vähendades sellega tulekahju puhkemise ohtu. See on samuti üks põhjustest miks teostada kaamerauuringu või mehaanilised puhastused, et päästeametile ei peaks selgitusi andma miks korsten pigine ja puhastamata on.

Meeldetuletus päästeameti poolt, kuidas külmal ajal tuleohutult käituda:

  1. Väldi kütteperioodil ülekütmist ja küta mõistlikult:
    Külmade ilmadega on kütteseadmed sagedamini kasutuses mispärast on soovituslik järgida põhimõtet – küta korraga vähem, kuid sagedamini. Veendu, et ahju, pliidi ja kamina ümber ei oleks kergesti süttivaid esemeid. Jälgi, et siibri sulgemine ei toimuks liiga vara. Kui on vaja lisasoojust elektriradiaatorite või soojapuhurite abil, siis kasuta neid mõistlikult, et mitte üle koormata elektrisüsteemi. Samuti pea meeles, et soojapuhureid ja radiaatoreid ei tohi katta riideesemetega.
  2. Ära sulge siibrit liiga vara:
    Vingugaas on lõhnatu ja värvitu, kuid väga ohtlik. Ahjusiibri saab sulgeda alles siis, kui söed on täielikult tuhmunud, mis võtab pärast ahjuukse sulgemist umbes 20 minutit. Ei ole vaja “lisasoojuse” salvestamiseks seda kohe kinni katta, see ei ole efektiivne ega mõistlik.
  3. Hoidu toas suitsetamisest:
    Külma ilmaga on inimesed rohkem siseruumides ja ei viitsi külmetama minna. Toas ja rõdul suitsetamine on ohtlik ja võib viia tulekahju tekkeni. Päästeamet soovitab suitsetamiseks kasutada väljaspool eluruume sobivaid alasid. Veel parem oleks kui suitsetamine maha jätta aga see jäägu juba igaühe enda otsustada.
  4. Kontrolli suitsuanduri korrasolekut:
    Suitsuandur võib päästa elusid. Kontrolli regulaarselt, kas teie suitsuandur töötab korralikult. Vajadusel vaheta patarei ja puhastage andur tolmust.
  5. Veendu, et korsten ei pigita ega pragune:
    Ära jää lootma spetsialistile kes taskulambiga ülevalt alla vaadates ütleb, et kõik on puhtaks tõmmatud – võib rahulikult kütma hakata. Lase oma korsten korralikult kaameraga üle vaadata, vajadusel lase pigikihist lahti saada ja muuda talvine aega nauditavamaks ja tuleohutumaks.

Sul tekkis küsimusi?

Jäta oma telefoni number ja võtame
sinuga 2min jooksul ühendust.

Väldi kütteperioodil ülekütmist

Talv on juba ukse taga, ilmaennustused lubavad krõbedaid miinuskraade ja toas ootab soe kakao kooritud mandariiniga. Oleks ju tore kui ei peaks kogu seda talveilu, jääpurikad ninast, nautima. Selleks, et kodu saaks ohutult soojaks köetud, tuleb järgida ohutu kütmise põhitõdesid ja vältida pigiste korstende üle kütmist.

“Päästeameti varasem kogemus on näidanud, et külmakraadide kasvades kipub suurenema tulekahjude ja tules hukkunute arv”

Selleks, et õnnetusi ära hoida, soovitame rangelt oma korstnaid üle kontrollida ja mitte loota korstnapühkijale kes ei saa öelda mis seisukorras korsten tegelikult on (va. need kes õnneks teostavad ka kaamerauuringuid). Mida külmemaks läheb, seda sagedamini satume korstende otsa mida on “just kuu aega tagasi puhtaks tehtud”, kuid sees on sentimeetri paksune pigi, mis ootab soodsat tingimust süttimiseks.

Mitte ainult talvel, vaid üleüldse tuleb hoolitse selle eest, et ahju, pliidi ja kamina ümber ei asuks mööblit, vaipu, küttepuid, pappkarpe ega muid kergesti süttivaid esemeid, mis võivad hooletuse tõttu tulekahju riski suurendada. Samuti tuleks jälgida, et peale kütmist siibrit ei suletaks liiga vara.

„Kõige ohutum siibri sulgemise aeg on siis, kui söed enam ei hõõgu. Pärast ahjuukse sulgemist kulub selleks umbes 20 minutit”

Lase oma korsten korralikult kaameraga üle vaadata

Koos õigete kütmisvõtete järgimisega, tasub KINDLASTI enne talve lasta kontrollida üle oma korstna seisukorda nii väljast kui ka seest. Ei ole haruldane vaatepilt, kus rääkimata pigistest ühendustest, on korstna sisepinnad kaetud niivõrd paksu pigikihiga, et hakkab kahju elanikest kes ei näe sellest mitte mingisugust probleemi.

Aeg-ajalt ikka näitame vastu vaidlejatele kohapeal ära kuidas nende enda korstnast väljavõetud pigitükid (mittesoodsates tingimustes) põlema lähevad. Lisades sellele kaamerauuringu käigus tehtud pildid, saavad need kodanikud siiski aru, et targem on enda ja lähedaste eluga mitte riskida. Seepärast tuleb vältida kütteperioodil ülekütmist kui puudub ülevaade mis korstnas tegelikul toimumas on.

Kusjuures kütteperioodi alguses, eriti talvisel ajal teostab Päästeamet pistelisi kontrolle ka tühjana seisvate ehitiste puhul, vähendades sellega tulekahju puhkemise ohtu. See on samuti üks põhjustest miks teostada kaamerauuringu või mehaanilised puhastused, et päästeametile ei peaks selgitusi andma miks korsten pigine ja puhastamata on.

Meeldetuletus päästeameti poolt, kuidas külmal ajal tuleohutult käituda:

  1. Väldi kütteperioodil ülekütmist ja küta mõistlikult:
    Külmade ilmadega on kütteseadmed sagedamini kasutuses mispärast on soovituslik järgida põhimõtet – küta korraga vähem, kuid sagedamini. Veendu, et ahju, pliidi ja kamina ümber ei oleks kergesti süttivaid esemeid. Jälgi, et siibri sulgemine ei toimuks liiga vara. Kui on vaja lisasoojust elektriradiaatorite või soojapuhurite abil, siis kasuta neid mõistlikult, et mitte üle koormata elektrisüsteemi. Samuti pea meeles, et soojapuhureid ja radiaatoreid ei tohi katta riideesemetega.
  2. Ära sulge siibrit liiga vara:
    Vingugaas on lõhnatu ja värvitu, kuid väga ohtlik. Ahjusiibri saab sulgeda alles siis, kui söed on täielikult tuhmunud, mis võtab pärast ahjuukse sulgemist umbes 20 minutit. Ei ole vaja “lisasoojuse” salvestamiseks seda kohe kinni katta, see ei ole efektiivne ega mõistlik.
  3. Hoidu toas suitsetamisest:
    Külma ilmaga on inimesed rohkem siseruumides ja ei viitsi külmetama minna. Toas ja rõdul suitsetamine on ohtlik ja võib viia tulekahju tekkeni. Päästeamet soovitab suitsetamiseks kasutada väljaspool eluruume sobivaid alasid. Veel parem oleks kui suitsetamine maha jätta aga see jäägu juba igaühe enda otsustada.
  4. Kontrolli suitsuanduri korrasolekut:
    Suitsuandur võib päästa elusid. Kontrolli regulaarselt, kas teie suitsuandur töötab korralikult. Vajadusel vaheta patarei ja puhastage andur tolmust.
  5. Veendu, et korsten ei pigita ega pragune:
    Ära jää lootma spetsialistile kes taskulambiga ülevalt alla vaadates ütleb, et kõik on puhtaks tõmmatud – võib rahulikult kütma hakata. Lase oma korsten korralikult kaameraga üle vaadata, vajadusel lase pigikihist lahti saada ja muuda talvine aega nauditavamaks ja tuleohutumaks.

Sul Tekkis Küsimusi?

Jäta oma telefoni number ja võtame sinuga 2min jooksul ühendust.

continue reading

Related Posts