Pigi imbumise põhjused läbi korstnaseina

Probleem millega igapäevaselt kokku puutume on pigised korstnad. Sellest sündiski idee kirjutada teemal miks korsten pigitab ja imbub läbi korstnaseina tuppa? Vanematel korstendel, mis on juba pikemat aega väljapõlenud vuugivahedega üritanud hakkama saada võivad pigi immutada läbi korstnaseina tuppa.

See ei ole aktsepteeritav korstna seisund ja sellel on omad põhjused, mida saab ja peab vältima. Etteruttavalt toome välja, et peamiseks põhjuseks on KONDENTS, mille tekkepõhjused on erinevad.

Alustame sellest, kondents tekib siis kui korstnas tekib temperatuuride erinevus. Suitsugaaside temperatuur korstnapitsis võiks olla vähemalt üle 60 kraadi, kuid ideaalis veelgi suurem, kuna piiri peal töötavad lahendused ei ole kunagi kindlad lahendused. Eriti kui meil suvel võib lund sadada ja talvel on päevi mil saab randa päevitama minna.

“Kui temperatuur korstnapitsis on alla 60 kraadi, siis hakkab korstnasse tekkima kondents mis seob suitsu”

Suitsugaasid on aga happelised, sisaldades muu koostise kõrvalt põlemata kütuse osakesi mis seina settimisel kannavad nimetuseks PIGI. Tänu oma happelisele koostisele hakkab pigi tasapisi läbi kivide ja vuukide imbuma – silikaatkivide puhul ka kivi enda sisse. Kui pigi on piisavalt kaua korstna seintele “mugavat pesa loonud”, hakkavad korstnasse tasapisi praod tekkima, mille kaudu tahmane kondents hakkab lühemat väljapääsuteed otsima.

Sellises korstnas pigipõleng tähendab väga suurt riski kogu majale, sest tuli hakkab ka pragudest väljapääsu otsima. Pigi põleng tekitab korstnas ülerõhu ning 1000+ kraadi kuumust surve all pragulises korstnas. Ei ole kõige meeldivam stsenaarium mille peale mõelda.

Pigi teke igapäevaselt köetavas korstnas

Võtame näiteks tavalisest suurema korstnalõõri mis tuleb tihti ette just talumajades ning mida köetakse peamiselt pliidiga läbi soemüüri. Ei saa kohe pead anda aga suure tõenäosusega pliit oma väikese kolde ning madala väljundtemperatuuriga ei suuda suurt, kivimassiivset korstnalõõri soojaks kütta.

See tähendab, et korstnapitsi jõudnud gaasid on maha jahtunud ja ei pruugi välja lennata, vaid hakkavad korstnas ringlema. Ringlus aga tähendab kondetsi teket ja tahmaosakeste ladestumist seintele. Ja korsten pigitab. Suuremaid lõõre soovitatakse ikka kütte koos ahju või kaminaga (eeldusel, et need on kõik ühte lõõri suunatud), mille väljundtemperatuur on suurem ning mis aitavad korstnal paremini toimida.

Kui kasutusele võetakse poest soetatud pliit, mis on läbi soojamüüri korstnaga ühendatud on tagajärjeks kondents ning tahm. Reeglina plekist ühendatud poepliidid on mõeldud ühendamaks otse korstnasse kuna nende väljundtemperatuur on tavaliselt 200+ kraadi juures ja arvestada peab sellega, et soemüür võtab üle poole temperatuurist maha.

Ohumärgiks võib pidada ka pliiti, mis sisaldab koldes vesikütet ehk koldes on “pudelid/veetorud”. Täna pliite selliselt ehitada ei tohiks ja asjalikud pottsepad annavad oma klientidele sellest ka koheselt teada. Probleem seisneb selles, et leegi väljundtemperatuur kokkupuutes metalliga langeb, andes soojuse ära veele.

Teise osa võtab kolde temperatuurist maha pliidiraud ja pliit ei suuda soemüüri ja korstna jaoks vajalikku temperatuuri tekitada. Tagajärjeks võib olla jällegi pigi, mis ajaga muudab pliidi kasutuse võimatuks – hakkab lihtsalt suitsu sisse ajama.

“Vesikütte torud/pudelid võiks asetseda pliidis väljaspool kollet, näiteks praeahju asemel selliselt, et nende vahelt liiguks läbi kuum suitsugaas, mitte koldeleek”

Universaalne suitsugaaside jahtumise valem

Reeglina võtab telliskorsten umbes meetriga maha 10 kraadi. Tavapärane korsten mis meil renoveerimistel ette tuleb on umbes 6 meetrit kõrge. Seega 6m korstend jahutab 60 kraadi ja pitsis peab olema 60 kraadi, siis alla 120 kraadi temperatuuri slepes tähendab kondentsi teket korstnas. Alati on erandeid aga hetkel on jutt tavapärasest olukorrast.

“Korstna töökõrgust loetakse slepest, ehk küttekeha sisendist korstnasse”

Võttes arvesse, et piiripealsed lahendused ei ole head lahendused siis põlemisprotsessi alguses, kus gaasid madalama temperatuuriga on tervislik lasta küttekehast korstnasse umbes 180-200 kraadi. Selleks on arvutused, mis hõlmavad koldetüüpe, lõõri pikkuseid, kütusekogust jne.

Mida pigise korstnaga ette võtta?

Kui korsten pigitab siis selle puhul häid lahendeid paraku ei ole. Kui pigikate on pikemat aega kasavada saanud, võib see tähendada kas pidevat valesti kütmist või siis mittesobilikke küttematerjalide kasutamist. Seepärast tuleb kõrvaldada pigi tekke põhjus ja peale selle võtma korstna enda ette.

Kuidas meie nende probleemidega pidevalt võitleme? Enne kohale tulekut palume majaomanikul kütta spetsiaalne pigieemaldus halg mis kuivatab korstnas tekkinud pigi, et seda oleks võimalik kergemini mehaaniliselt maha peksta.

Kohale tulles tõmbame korstnalõõri kettide ja harjadega seest puhtaks ning katame selle tulekindla seguga. Tulemuseks on vana korsten renoveeritud lõõriga. Töö on tunduvalt soodsam, kui uue korstna ehitamine ega tekita võimalust toast lageda taeva jälgimise võimalust. Töö on “puhas” ja kiire!

Jäta oma telefoni number ja võtame
sinuga 2min jooksul ühendust.