Ära kutsu abi alles viimasel hetkel. Ole targem.

Tavaliselt mõeldakse korstnapühkija kutsumisele alles siis kui sügistuuled uksele koputamas on – see on aeg mil tuleb meelde, kui hea on talvel mõnusas soojas toas olla. Seetõttu ka võiks korstnapühkija enne kütteperioodi algust korstna koos küttekolletega üle vaatama ja vajadusel ka puhtaks tõmbama. Paraku alles sügisel ahju või korstna kordategemisele mõtlema hakates võib puutuda kokku olukorraga kus kõik asjalikud korstnapühkijad, pottesepad, renoveerijad on juba ülepea graafikusse ära uppumas.

Seepärast on hea neid olukordi ette näha ja varakult tegutsema hakata. Soovituslikult oleks hea lasta talvel tekkinud pigi, tahma ja muu pasa mis korstna sisse tekkimas on (linnud teavad millest jutt) kütteperioodi lõpus puhtaks tõmmata. Peale selle saab kõik üles leitud vead üles märkida ning arutada edaspidiseid toiminguid. Paraku suurem osa korstnatest meie riigis on seisus, kus iga üleelatud talv võib jääda viimaseks.

Heal juhul tuleb renoveerida või siis halvimal uue korstna peale mõelda.

Kortnapuhastus vähemalt kord aastas

Eramaja küttesüsteemi tuleks puhastada kord aastas. Vajalike teadmiste, oskuste, töövahendite korral saab seda teha majaomanik ka ise, kuid kindlasti peaks seda tegema kutseline korstnapühkija vähemalt iga viie aasta tagant. Kortermajade puhul aga ise enam tegutseda ei saa ehk korstnapühkija teenust tuleb kasutada igal aasta.

Korstna puhastamise sagedus oleneb küttekoldest, kütteviisist ja kasutatavast materjalist. Ja kuna iga inimene kütab oma ahju/kaminat/pliiti sellega mis ise õigeks peab, on ka korstnate sisu kõigil erinev. Kellele tahmane ja terve, kellel lagunenud ja pigine.

Küta Oma Ahju Kuiva Puuga!

Kohusetundlikumad kodanikud kes kasutavad vaid kuiva küttematerjali, veel enam kui selleks on mõni lehtpuu, võivad profülaktika mõttes kord aastas korstna ise puhtaks tõmmata. Mõne muhul aga oleks vaja mitu korda aastas puhastustiire ette võtta, sest see mis tulemus peame kütmist on – on õudne.

Näiteks keskküttekatlaid võiksid eramajaomanikud ka ise korra nädalas puhastada, siis on nende kasutegur suurem. Vaid millimeetrine tahmakiht küttekolde lõõristiku siseseintel tähendab circa 10% küttekadu.

Kui tahma või pigikiht kasvab, võib küttekadu lõpuks ulatuda isegi pooleni. Sellisel juhul on juba ka tunduvalt suurem oht et see põlemisjääkide kate mingi hetk ka sütib.

Seepärast pidevalt korrutatakse, et ahju minev küttepuu peaks olema kuivanud vähemalt kaks aastat, kuid tänapäeval kipub metsast võetud puu kohe samal aastal ahju minema, kui mitte kohe peale mahavõtmist. Seega mida varem kevadel küttepuud tellida, seda kauem on neil aega kuivada ja seda suurem kütteväärtus neil on. Samuti hoiab sellega aega kokku iseseisva korstnapuhastuse pealt, samuti ka korstna parandustööde pealt.

continue reading

Related Posts